Turustamine

Kui toode sisaldab ohtlikke aineid, on tootja kohustatud allkasutajatele edastama riskide ohjamiseks vajalikku infot. Täpsed kohustused sõltuvad sellest, kas tegemist on kemikaali või tootega, kas see on mõeldud kutsealaseks tegevuseks või jõuab otse lõpptarbijani. 

Kemikaalid

Kemikaalide tootja vastutab toote ohutu pakendamise ja märgistamise eest tulenevalt klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise (CLP) määrusest. Osade ainete kasutamist reguleerib REACH-määrus, mis näeb ette teatud kemikaalide autoriseerimist (artiklid 57 ja 58) ja koguste piiramist (artikkel 67).

Ohutuskaardi nõue kehtib kemikaalidele, mida tarnitakse kutsealaseks kasutamiseks, kui see on klassifitseeritud ohtlikuna või sisaldab ohtlikke aineid üle piirmäära (artikkel 31). Muudel juhtudel, näiteks segude tarnimisel, tuleb edastada registreerimisnumber, vajadusel ka autoriseerimise või piirangute info, et ennetada võimalikke ohte (artikkel 32). Artikkel 34 näeb ette tarnija poolt ajakohastatud informatsiooni edastamist kliendile uue teabe saamisel.

Kui kaup kvalifitseerub ohtlikuks, tuleb järgida ohtlike kaupade vedamise ja ladustamise reegleid. Ka alltöövõtjad on kohustatud järgima ohtlike ainete käitlemise nõudeid.

Ohtlikud ained toodetes

Autoriseerimise nõue (artiklid 57 ja 58) ja piirangud (artikkel 67) võivad kehtida ka toodetele, mis sisaldavad ohtlikke aineid. Lisaks sellele, et toode peab olema tarbija jaoks ohutu, peab see vastama ka toote tüübist sõltuvatele spetsiifilisematele nõuetele. Näiteks on kindlad ohutuskriteeriumid paika pandud elektroonikaseadmetele ja mänguasjadele. Kui toode sisaldab autoriseerimisloetelus olevaid aineid või kandidaataineid üle 0,1 kaaluprotsendi, peab sellekohase info ohtlike ainete sisalduse kohta edastama äriklientidele, kes võivad kasutada seda oma toote komponendina.

Tootja on kohustatud andma REACH-määruse artikli 33 kohaselt tarbijale teavet ohtlike ainete sisalduse kohta toodetes 45 päeva jooksul, kui viimane esitab vastavasisulise teabenõude. Kuna tarbijad tunnevad ühe enam huvi toodete koostise üle, pööravad ka ärikliendid sellele rohkem tähelepanu. Konkurentsivõimet aitab tõsta aja- ja asjakohane infovahetus, lisaks ka vabatahtlike deklaratsioonide väljastamine nii kemikaalide kui toodete kohta, ühinemine vabatahtlike ökomärgiste või keskkonnadeklaratsioonide skeemidega. Tõhusale teabevahetusele tarneahelas aitab kaasa, kui toote tootja peab kemikaaliarvestust, mis sisaldab teavet ka toodetes sisalduvate ohtlike ainete kohta.