“Kemikaalimaksu kehtestamine toodetele, mis sisaldavad ohtlikke kemikaale, võiks olla tõhus abinõu võitlemaks nende ainete tervise- ja keskkonnakahjulike mõjude vastu,” leiab Euroopa ühe mõjukaima kemikaaliorganisatsiooni ChemSeci tegevjuht Anne-Sofie Andersson.
Ta selgitab, et kasumile orienteeritud ettevõtluskeskkonnas püüavad tootjad maksustamist pigem vältida, et hoida toote hinda tarbija jaoks võimalikult madalana. Kõrgem hind tähendaks klientide kaotamist soodsamat hinda pakkuvatele konkurentidele. Niisiis suunaks majanduslik surve tootjaid otsima keskkonna ja tervise suhtes ohutumaid koostisosasid ning see vähendaks märgatavalt ohtlikke aineid sisaldavate toodete arvu turul.
Tundlik teema
Anderssoni hinnangul on kemikaalimaksu kehtestamine liikmesriikide jaoks üks vähestest abinõudest, mis aitaks reaalselt kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ohtlike ainete kahjuliku mõju eest. Muidugi on igasuguste uute maksude kehtestamine tundlik teema, millele leidub hulk vastaseid, kuid positiivsete mõjude tõttu tasuks võimalust vähemalt kaaluda.
Rootsi näide
Rootsi näitas sel aastal kõigile ELi riikidele eeskuju võitlusel ohtlikke aineid sisaldavate toodetega, kui maksustas elektroonilised seadmed, mis sisaldavad halogeenitud leegiaeglusteid. Halogeenseid ühendeid, näiteks broomi ja kloori sisaldavad leegiaeglustid eraldavad jäätmepõletusel mürgiseid gaase. Samas hõlmab see kategoriseering ka fosfor-leegiaeglusteid, mis võivad olla eelnevalt mainitutele keskkonnasõbralikumaks alternatiiviks. Ehkki fosfor-leegiaeglustite puhul on maksumäär madalam, võib see siiski vähendada ettevõtete motivatsiooni vahetada välja halogeenitud leegiaeglusteid.
Rootsis arutatakse võimalusi kehtestamaks kemikaalimaks ka teistele tooteliikidele.
Kemikaalimaks mujal maailmas
Kemikaalimakse on kehtestatud ka mujal maailmas, peamiselt põllumajandussektoris. Ohtlikke aineid sisaldavad taimekaitsevahendid on näiteks maksustatud Belgias, Kanadas, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Hollandis, Norras, Rootsis ja USAs (Lousiana osariigis). Taani ja Rootsi on kehtestanud sarnase maksu ka väetistele.
Iowa osariigis, USAs, toetatakse aga selliste kemikaalide tootmist, mille lähteaineks biomass. Nii kasutatakse ära piirkonna taastuvaid ressursse, et asendada tööstustes laialdaselt kasutusel olevaid taastumatutest loodusvaradest sünteesitavaid kemikaale.
Kemikaalimaks Eestis
Sotsiaalministeeriumi kemikaaliohutuse spetsialist Aive Tellingu sõnul üldise kemikaalimaksu kehtestamist Eestis tõsiselt kaalutud pole. Küll aga on Eestis kemikaalid kaudselt maksustatud saastetasude näol.
“Kemikaalide maksustamine on äärmiselt mitmetahuline teema, mille puhul peab väga selgelt sõnastama mis oleks maksu eesmärk ja mida sellega saavutada tahetakse, et kemikaalide maksustamine ei muutuks lihtsalt üheks maksukogumise viisiks. Ohtlike kemikaalide asendamisel peab arvestama väga mitmeid aspekte lisaks keskkonnamõjudele. Olulised on ka sotsiaalmajanduslikud mõjud ning alati ei pruugi klassifikatsioonilt ohutum aine keskkonnale ja inimeste tervisele päriselt ohutum olla,” selgitab Telling.
Ühtlasi kahtleb ta ka, et kemikaalimaks ettevõtjaid ohtlikke aineid tingimata vältima paneks ning arvab, et pigem maksab selle maksu kinni ikkagi lõpptarbija. “Kõige ilmekam näide tegelikult eriti ohtlike kemikaalide maksustamise kohta on mootorikütused, mis on oma omadustelt ju eriti ohtlikud ning kättesaadavad tavatarbijatele vaid erandi tõttu kemikaaliregulatsioonides,” märgib Telling
Kemikaaliohutuse spetsialist ei näe vajadust Eestis ohtlikke kemikaale sisaldavate toodete maksustamiseks. “Maksustamisele eelistame regulatiivseid meetmeid ning lõpptarbijate käitumist saab muuta tõstes nende teadlikkust,” leiab Aive Telling.
Kahtlemata nõuab kemikaalimaksu kehtestamine põhjalikku eeltööd ja arvestamist mitmesuguste erinevate teguritega. Tervise- ja keskkonnakahjulike toodete laialdase leviku tõttu tasuks aga võitlusel ohtlike kemikaalidega kaaluda täiendavate meetmete kasutuselevõttu. Hoolikalt läbimõeldud kemikaalimaksu kehtestamine võiks olla üks võimalikest lahendustest probleemile.