Asendamise näited
Meie kemikaalieksperdid on koostanud asendamisprotsessi illustreerivad näidisjuhtumite kirjeldused. Nende koostamisel on lähtutud nii ettevõtete reaalsetest kogemustest kui ka teoreetilistest allikatest. Kirjeldatakse ainete ohtusid, toetutakse õigusaktidele, tutvustatakse võimalike alternatiivide otsimise protsessi ning ühe või teise alternatiivi rakendamisega kaasnevat.
Näited põhinevad avalikul teabel, pole kõikehõlmavad ega illustreeri kõiki aine asendamise võimalusi.
Bisfenool A-d kasutatakse plekkpurkide sisevooderdustes, et pikendada konserveeritud toodete säilitusaega, hoida ära toodete bakteriaalset saastumist ja raskemetallide lekkimise plekist toidupurkidest happelistesse toitudesse. BPA on ilma maitse, lõhna ja värvita, seda on odav toota ja kasutada, mistõttu on see toiduainetööstuses laialdaselt kasutusel. Ent BPA on inimese tervisele ohtlik.
Trikloroetüleen võib tekitada vähki, tõsist silma- ja nahaärritust ning põhjustada unisust või peapööritust. Kahtlustatakse, et see põhjustab geneetilisi defekte ja on pikaajalise toime korral kahjulik veeorganismidele. TCE aurustub väga kiiresti ja panustab maapinnalähedase osoonikihi tekkimisse (suvine sudu). Trikloroetüleen on REACH-määruse kohaselt väga ohtlik aine ja alates 21. aprillist 2016 lisatud kandidaatainete nimekirja. Metallurgias kasutatakse TCE-d metallide pesemisel ja rasva ärastamisel.
Teatud kangastele suure tulekindluse andmiseks (näiteks transpordi, avalike ruumide, kõrge riskiteguriga töökeskkonnade, sõjanduse jmt jaoks) kasutatakse selle töötlemisel dekaBDE-d vahemikus 7,5-20% kanga massist. Kuna dekaBDE on väge püsiv ning ei lagune keskkonnas, siis on selle kasutamine leegiaeglustina mõistetav. Kuid dekaBDE on oht keskkonnale ja inimesele, selle kasutamisele on seatud eripiirangud ning kaalutakse aine EL-ülest keelustamist.
Nahaparkimistöökoja jäätmete hulka kuuluvad reovesi, hooletult kõrvaldatud tahked jäätmed ja gaasilised heitmed. Reovesi omakorda sisaldab sageli ohtlikke kemikaale nagu kroom, sünteetilised parkained, õlid, vaigud, biotsiidid ja detergendid, mis on kahjulikud keskkonnale ja inimesele. Ökosüsteemide negatiivse mõjutamise näiteks võib tuua Kanpuri linna Indias, mis on piirkonna üks suurimaid nahaeksportijaid. Umbes 80% sealsest reoveest jääb töötlemata ja see juhitakse otse Gangese jõkke. Selle tulemusel on põllumaad üle ujutatud sinist värvi veega. Piirkonnas elavad inimesed võitlevad õhu, vee ja pinnase saastatusest tulenevate haigustega. Just seetõttu peaks parkimistööstus eelistama parkimisprotsessis looduslike ainete kasutamist.
Formaldehüüdi kasutatakse laialdaselt puidutööstuses puiduliimides. Eriti populaarne on selle kasutamine vineeri tootmisel, kuna selle omadus polümeriseeruda, muudab toodetavad vaigud vastupidavaks isegi märgades tingimustes. Ent formaldehüüd on väga aktiivselt reageeriv, vees lahustuv ja kiirelt organismi poolt omastatav. Inimese võib kokkupuutel kogeda aine toksilisi, ärritavaid ja sensibiliseerivaid mõjusid näiteks ülemistes hingamisteedes, silmades ja nahal. Seetõttu on pikalt uuritud formaldehüüdile võimalike ohutumate alternatiivide olemasolu.
Tsinktsüaniidi oht seisneb väga mürgiste gaaside vabanemise riskiga, mis tekivad kokkupuutel hapetega. Ainele alternatiive galvaanilises protsessis on otsitud 1970ndatest aastatest alates. On leitud, et ohutumad lahendused on olemas, kuigi lõplik valik tuleb langetada siiski lähtudes iga juhtumi spetsiifikast.
Ohtlike ainete asendamine on kahtlemata vaevarikas protsess: tuleb leida uued alternatiivid, neid katsetada, vajadusel tootmisprotsesse kohandada. Mõnikord pole aga asendamine üldse võimalik, kuna puuduvad ohutumad alternatiivid. Kuidas selliseid olukordi vältida?
Broomitud difenüüleetreid (BDE-sid) kasutatakse paljudes elektri- ja elektroonikaseadmetes leegiaeglustitena. BDE-d on looduses väga püsivad ja akumuleeruvad bioloogilistes organismides. Probleem on ka BDE-dega saastunud toodete taaskasutamises.
Biotsiid vaskoksiidi kasutatakse laevade kattumisvastastes värvides. Kattumisvastaseid (ehk kasvutõrje) tehnoloogiaid on kasutatud juba ammustest aegadest, et vältida mereorganismide kinnitumist laevakerele ja seeläbi vähendada hõõrdumist. Tänapäeval on vaskoksiid kõige enam kasutatav biotsiid kattumisvastastes värvides, ehkki on tõendatud, et see tekitab tõsiseid keskkonnaprobleeme.
Ehkki toiduainetööstus ja ohtlikud kemikaalid ei paista esmapilgul omavahel hästi kokku käivat, leidub kahjulikke aineid ka sellest sektorist. Järgnevalt on toodud ülevaade sellest, millised on ohtlike ainete peamised allikad toiduainetööstuses. Lisaks leiab näitest nõuandeid, kuidas soovimatute kemiaalide kasutamist vähendada.
Projektis läbiviidud ohtlike ainete asendamised
Leedu puhastusainete tootja Naujoji Ringuva
Tänu projektist saadud asjatundlikule nõustamisele ja rahalisele toetusele on mitmete toodete koostis uuendatud ning on nüüd inimestele ja keskkonnale veelgi ohutumad. Projekt LIFE Fit for REACH pakutud rahaline toetus ja ekspertnõu andis ettevõttele võimaluse katsetada alternatiivseid, ohutumaid kemikaale.
Läti disainibüroo Temeso
Ohtlikke kemikaale hakkas firma kasutama siis, kui otsustati tööstusettevõtetele pakkuda kvaliteedikontrolli teenust. Kemikaale kasutati vormide ja konduktorite disainimisel. Selle juhtumi puhul ei peitunud ohtlike ainete vältimise lahendus komposiidi asenduses, vaid uue tehnoloogia soetamises.
Eesti idufirma UpSteam
UpSteam on autopesufirma, kus kasutatakse tehnoloogiat, mille tulemusena kasutatakse tunduvalt vähem vett, kui kasutavad käsipesulad. Teine keskkonnasäästlik aspekt tuleneb just sellest, et autopesuks kasutatakse auru. Aur pääseb ligi muudel juhtudel ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse ning seetõttu on kasutavate kemikaalide kogus viidud miinimumi lähedale. Küll aga on vaja kasutada kemikaale näiteks pigieemalduspesu tarbeks.
Läti metallitöötlusettevõte Knk Mefab
Projekti LIFE Fit for REACH toetusel soetas ettevõte pulbervärvikambri. Seade võimaldab liigset värvi spetsiaalse õhufiltrisüsteemi abil värvimisprotsessis kokku koguda ning seda hiljem uuesti kasutusele võtta.
Eesti kasevineeritehas Metsä Wood Eesti AS
Pärnu kasevineeritehases vahetati projekti LIFE Fit for REACH toetusel ära liimiköögi liimitünni mikserid ning asendati need efektiivsematega. Selle tulemusena ei setti enam kõvendi tünnide põhja vaid seguneb vaiguga ning ohtlikke jäätmeid tekib oluliselt vähem.
Vaata ka videoid projektis osalenud ettevõtete ohtlike ainete asendamise tegevustest:
Epokate OÜ:
Henkel Balti OÜ:
Mayeri Industries AS: