Kemikaaliarvestus ja ohutuskaardid

Kemikaaliarvestus on (lihtne või keeruline) andmebaas, mis sisaldab kõiki ettevõttes kasutatavaid keemilisi aineid ja segusid. Seda kasutatakse kogu asjakohase teabe kogumiseks ainete ja segude identifitseerimise, klassifitseerimise, säilitamise ja ohutu kasutamise kohta. See teave on kas seotud või täiendatud andmetega ainete kasutamise kohta ettevõttes, nt milliste toodete jaoks neid kasutatakse (koostisainete või töötlemiskemikaalidena), millistel töökohtadel neid kasutatakse ja/või millist tüüpi jäätmeid nad tekitavad. Samuti on kasulik linkida tarnijad üksikute ainete või segudega, sealhulgas lisada hinnad/hinnavahemikud ja/või tarnijate usaldusväärsuse hinnangu.

Kemikaaliarvestus on hea kemikaalihalduse üks alustalasid. See võimaldab struktureeritud ja tõhusat keemiliste andmete hindamist, sealhulgas vastavuse kontrollimist, asendusvajaduste tähtsuse järjekorda seadmist või kemikaalide kohta andmete puudumise tuvastamist.

Kemikaaliarvestusel on ettevõtte jaoks mitmeid kasulikke omadusi:

  • aitab luua süsteemse raami kemikaalide kohta informatsiooni kogumiseks;
  • toob välja kitsaskohad;
  • annab ülevaate ohtlike kemikaalide kasutamise kohta;
  • annab informatsiooni ettevõtte tulevikustrateegiate ja arenguplaanide väljatöötamiseks;
  • aitab ennetada probleeme ja kitsaskohti;
  • võimaldab kiiresti vajalikku informatsiooni leida.

Kasutatavate ja/või toodetud ainete, nende koguste, ohuteabe ja käitlemistingimuste selgeks tuvastamiseks peab olema piisavalt teavet. Kemikaalide arvestusel tuleks lisada järgmised jaotised (kemikaaliarvestuse pidamiseks võite kasutada ka meie näidismalli):

  1. Toote nimetus – aine või segu nimetus, nagu see on märgistatud sildil või tehnilises dokumentatsioonis (ohutuskaardil). See võib olla kaubanimi ja see, mida kõige sagedamini kasutatakse ettevõttesiseses suhtluses või ettevõtte ja tarnija/kliendi vahel.
  2. Toote koostis – segude ohtlike komponentide (nagu on märgitud ohutuskaardil) üheselt mõistetav identifitseerimine, sealhulgas kõik sellega seotud numbrid (nt registreerimis- ja loa number, CAS-number jne). See jaotis peaks sisaldama ka teavet toote ohtlike koostisosade kontsentratsioonivahemiku kohta.
  3. Klassifikatsioon ja ohu kindlakstegemine – iga aine või komponentide segude ohtlikkuse klassifikatsioon vastavalt CLP-määrusele ja segude klassifikatsioon sellistena. See peaks sisaldama ohuklassi ning asjakohaseid ohulauseid ja hoiatuslauseid.
  4. Toote kasutamine – iga kemikaali kasutamise eesmärk (tehnoloogiline protsess, tooted, mille hulka see kuulub) ja igas protsessis / tootes kasutatud kogus (igal aastal)
  5. Ladustamine – teave ladustamismeetodi (konteiner, missugune pakend jne), koguse (samaaegselt ladustatud maht) ja ladustamiskoha (ladu, hoiukoha identifitseerimisnumber jne) kohta

Ohutuskaardid

Ohutuskaart esitatakse:

  • kui segu on ohtlikuks klassifitseeritud
  • kui segu ei ole ohtlikuks klassifititseeritud, aga sisaldab:
    - üle 1 massiprotsendi (mittegaasiliste) ja üle 0,2 massiprotsendi (gaasiliste) vähemalt ühte inimese tervisele või keskkonnale ohtlikku ainet,
    - üle 0,1 massiprotsendi püsivat, bioakumuleeruvat ja toksilist (PBT) või väga püsivat ja väga bioakumuleeruvat (vPvB) ainet,
    - töökeskkonna kokkupuute piirnormiga ainet.

Ohutuskaart edastatakse tarneahelas selle uuendamisel 12 kuu jooksul tarnitud kemikaali saajatele.